Mida on tarvis kauni käsitöötoote valmistamiseks, seda sa juba kindlasti tead: õigeid töövahendeid, kvaliteetseid materjale ning valmistaja loovust, vilumust ja ilumeelt.
Kuid nendest kõigist olulisem on kahtlemata muster. Olgu see muster siis sinu peas või mustrilehel, aga ilma selleta võib loodav ese väga hõlpsasti muutuda mingiks vormituks pussakaks. Milles ilu ka mitte parima tahtmise korral näha ei ole :).
Tootefotoga on lood täpselt samamoodi.
Sa vajad valgust, taustu, rekvisiite, kaamerat ja muud varustust ning oskust ja teadmisi, kuidas kõiki neid elemente foto loomiseks kasutada.
Kui aga käsitööeseme õnnestumise oluline tegur on muster, siis tootefoto puhul on selleks kompositsioon.
Mis on kompositsioon
Lühidalt öeldes on see erinevate foto elementide (valgus ja vari, tühjad ja täidetud alad, värvid ja tekstuurid jne.) korraldamine pildi pinnal selliselt, et tulemus oleks terviklik. Selleks kasutatakse kompositsioonivõtteid.
Kompositsioonivõtteid on hästi palju, kuid kõigi nende eesmärk on aidata sul luua huvitav ja tasakaalus foto ning juhtida vaataja tähelepanu pildi olulistele osadele. Mis tootefotograafia puhul on mõistagi sinu toode :).
Allpool peatumegi lähemalt ühel lihtsal kuid mõjusal kompositsioonivõttel, milleks on kolmandiku reegel. Kuid ära lase ennast “reegli” nimetusest heidutada, sest tegu ei ole mitte nõudega, vaid pigem ikka soovitusega :). Sama kehtib ka kõigi ülejäänud kompositsioonivõtete kohta.
Niisiis.
Kolmandiku reegel
Võib-olla oled kolmandiku reeglist juba kuulnud, kuid sa ei pruugi täpselt teada, kuidas seda oma tootefotode pildistamisel kasutada.
Kolmandiku reegel jagab kaadri horisontaalselt ja vertikaalselt kolmeks osaks, tekitades mõtteliste joonte ristumiskohtadesse nn. huvipunktid.
Kolmandiku reegel ütleb, et kui sa nüüd paigutad oma foto peategelase ehk toote ühele (või mitmele) huvipunktile või joontele, tekib silmale meeldivam, köitvam ja dünaamilisem kompositsioon kui toote lihtsalt kaadri keskele asetamise puhul.
Kuidas kolmandiku reeglit oma tootefotode loomisel kasutada
Kui oled tootega sobivad taustad ja rekvisiidid üldjoontes välja valinud, mõtle enne pildistama asumist neile küsimustele:
a) missugust võttenurka plaanid oma tootefotol kasutada (kas pealtvaates, poolpealtvaates või silmitsi)
b) milline on sinu foto formaat (kas vajad vertikaalset või horisontaalset pilti)
c) kuhu kavatsed toote kaadris paigutada (millis(t)e huvipunkti(de) läheduses avaldaks sinu toode kõige enam muljet)
Kui otsustasid pealtvaates võttenurga (ingl. k. flat lay) kasuks, siis siin polegi tegelikult väga olulist vahet, millisele huvipunktile oma toote täpselt asetad, sest tasapinnalise foto puhul töötavad kõik punktid võrdselt hästi. Seega paiguta oma toode just sinna, kus see sulle endale kõige parem tundub ja kasuta valitud rekvisiite tootele tähelepanu suunamiseks. Eksperimenteeri julgesti.
Silmitsi ja poolpealtvaates võttenurga puhul võiksid aga keskenduda kas ülemisele kahele või alumisele kahele huvipunktile. See laseb ülejäänud fotol toimida kas esi- või tagaplaanina, lubades nii tootel kenasti esile tõusta.
Kolmandiku reegli näited
Esmalt vaatleme pealtvaates tootefotot.
Selle foto peategelane (e. toode) on käsitööseep, mis on vaataja tähelepanu köitmiseks paigutatud alumisele parempoolsele huvipunktile.
Lauale valmis pandud pesemisvahendid moodustavad fotost jooni järgides kolmveerandi, ülejäänud negatiivne ruum aga tasakaalustab kenasti fotot. Taotluslikult veidi viltu asetatud rekvisiidid ei lase fotol mõjuda staatilisena, sest tekkivad jooned hoiavad pilgu liikumises, äratades samas ka lisahuvi toote vastu.
Järgnevalt vaatleme poolpealtvaates võttenurka kasutades tehtud tootefotot.
Kui sinu fotol on horisont (mis poolpealtvaates ja silmitsi võetud piltidel sageli on), soovitab kolmandiku reegel tasakaalu huvides sättida see ruudustiku ülemisele või alumisele horisontaaljoonele (või nende lähedale). Kui horisontaaljoon satub täpselt pildi keskele, võib fotost jääda ruumiliselt tasakaalustamata mulje.
Poolpealtvaade ja silmitsi võttenurgad tootefotograafias eeldavad harilikult kahe tasapinna kasutamist: alus, millele sa oma rekvisiidid asetad ning nende taha jääv taust. Aluse ja tausta kokkupuutejoon loobki sinu fotole “horisondi”. Ja nimelt see joon võikski sinu fotol paikneda ruudustiku alumisel või ülemisel joonel.
Sellel näitefotol on fookuseks pingile rätivirna otsa asetatud käsitööseebid, mis on sätitud ülemisele vasakpoolsele huvipunktile.
Pink koos rätikute ja seepidega täidab pildist kolmveerandi ning horisondina käitub siin pingi tagumine serv (mis on küll rätikutega varjatud, kuid siiski aimatav).
Väike teravussügavus udustab esi-ja tagaplaani ning laseb seepidel rohkem esile tõusta.
Mõningaid soovitusi kolmandiku reegli rakendamiseks oma tootefotodel
Minu arvates täiesti väärt mõte on enne pildistama asumist oma foto kompositsioon üldjoontes paberile visandada. Nii on sul juba enne kaamera kättevõtmist enam-vähem selge, kuhu paigutada toode ja mismoodi võiksid olla rekvisiidid.
Kui sulle aga tundub tüütu ruudustikke ise paberile sirgeldada, siis sinu aja ja vaeva kokkuhoiu mõttes kujundasin sulle A4 formaadis töölehe. Nüüd pole muud kui prindi välja nii mitu eksemplari kui sul tarvis ja asu julgesti oma kompositsioone kavandama :).
Lülita kindlasti oma kaameras või nutitelefonis sisse 3 x 3 ruudustik, mis pildistamisel kaamera ekraanile ilmub. See funktsioon on (tõenäoliselt) olemas kõigis tänapäevastes seadmetes. Ekraanil oleva ruudustiku abil on sul siis juba hästi lihtne jälgida ja sättida oma foto huvipunkte ja horisonte.
Kui aga ruudustikust hoolimata ei ole sa oma foto kompositsiooniga päris rahul, on seda hiljem võimalik fototöötlusprogrammi abil paremaks seada.
Lõpetuseks uurin, et kas said sellest postitusest kolmandiku reegli kohta rohkem teada? Ja kas plaanid seda ka oma tootefotode juures nüüd (paremini) kasutada? Kirjuta mulle kommentaaridesse!