Hei! Mina olen Sigrid.
Ja kõigepealt küsin, kas oled kunagi tundnud, et sinu tootefotod ei suuda piisavalt hästi näidata sinu loomingu ilu, isikupära ja kvaliteeti?
Väga tubli kui vastasid jaatavalt!
Miks tubli?
Sest esiteks oled sa taibanud, et ilma rabavalt ilusate tootefotodeta on aina keerulisem oma käsitööd müüa. Teiseks näed sa, et sinu pildistusoskused vajavad lihvimist ning kolmandaks otsid sa nüüd võimalusi selle probleemi lahendamiseks.
Sa tahad õppida oma käsitööst kvaliteetseid fotosid tegema. Ja ilusaid tootepilte on sul vaja kohe, mitte 7 aasta ja 3 päeva pärast.
Kuid olgem siiski realistlikud :).
Et fotograafia on äärmiselt mahukas, ülimalt tehniline ning enamasti ka kulukas ainevald, siis üleöö sind tootefotograafiks kahjuks kuidagi muuta ei saa…
Ma tean, millest ma räägin. Ma nimelt ei sündinud, kaamera peos :).
Alles mõned aastad tagasi olin ma täpselt samas olukorras kui sina. Ja nagu sinul praegu, tekkis ka minul vajadus oma fotode taset tublisti tõsta.
Kuid nüüd, aastaid hiljem võin väita seda, et olen omandanud teatava ainulaadse teadmiste, kogemuste ja oskuste pagasi.
Ja sellelt pinnalt võin kinnitada, et kuigi üleöö fotograafi sinust ei saa, siis oma toodete pildistamise on võimeline ära õppima igaüks. Ka sina.
Ning mis kõige olulisem, minu kogemus ütleb, et sul ei ole selleks tarvis uhket kaamerat, kallist stuudiovarustust ega virnadeviisi rekvisiite. Sa ei vaja fotoalase info küllust. Sa tahad lihtsaid ja selgeid juhiseid, kuidas oma toodetest müüvaid pilte teha.
Ega siis ilmaasjata rahvatarkus ütle, et hüva nõu on kallim kullast :). Ja just seda sa minu kodulehelt (loodetavasti) ka leiad.
Tervitades, Sigrid
Kui on tahe, on ka võimalus.
MINU ESIMESED TOOTEFOTOD
Mõned näited minu kõige esimestest tootefotodest, mis ma üle 5 aasta tagasi pildistasin.
Mõni ehk võib nüüd küsida, et aga mis nendel piltidel siis viga on?
Ütleksin, et kompositsiooniliselt on vast kõige vähem ette heita, sest mul on algusest peale olnud tugev kompa taju. Aga muus osas on lugu võrdlemisi kehvakene :). Valge tasakaal on vale, fotod on halvasti valgustatud ja pole just kuigi kvaliteetsed ning stiliseerimine on pehmelt öeldes oskamatu :). Need on vaid mõned vead, neid on tegelikult veel.
Küll on tore vahest oma vanu fotosid silmitseda ja tõdeda, et areng on olnud märgatav :).
7 JUHUSLIKKU FAKTI MINU KOHTA
- Olen ema ja abikaasa, pluss perenaine (loe: teenija) ühele volaskile, keda üldisemalt tuntakse ka kassi nimetuse all.
- Hariduselt olen ajaloolane, kuid pole päevagi sel alal praktiseerinud.
- Kogun eestiaegseid kokaraamatuid ja kodundusajakirju ning oman tohutusuurt vana majapidamiskraami kogu. Vaimustun kõigest vanaaegsest, kuid 1930ndad on minu jaoks iseäranis pulssikiirendav periood, mis ka tihtipeale kollektsiooni täiendama sunnib.
- Ei kujuta ette elu ilma muusikata. Kuulan peaaegu kõike alates klassikast ja lõpetades Rumeenia avangard-džässiga. Tänapäeva laiatarbemuusika on kindel ja veendunud EI.
- Olen põhjalik nagu habemenuga. Kuidas? Näiteks isegi tavalise blogipostituse tarbeks avan ekraani ülaserva vähemalt 59 vahekaarti. Seejärel jõuan veendumusele, et ma antud teema kohta ikkagi piisavalt ei tea. Niisiis siirdun raamatukokku teadmisi juurde hankima. Koju tulles tegelen veel väheke googeldamise ja vahekaartlemisega. Lõpuks avastan üllatusega, et plaanitud blogipostitus nii umbes keskmise diplomitöö-mõõduline on. Ja siis tuleb mul tekst (tõenäoliselt mitu korda) ümber kirjutada, et see blogipostituseks muuta.
- Alahindan järjekindlalt mistahes ülesandele kuluvat aega.
- Terve mõistuse huvides keeldun päevauudiste jälgimisest. Juba aastaid. Selle asemel oleme abikaasaga tulihingelised Briti sarjade ja eriti depressiivsete Skandinaavia krimilugude austajad. Mida masendavamad, seda parem.